Mootorrattur sõidab suurel kiirusel ning näeb järsku endale vastu lendavat varest.
Tsiklimees pidurdab, nii kuis jaksab, kuid päästa pole enam midagi:
vares lendab vastu tuuleklaasi ja põrkab teisele poole teed.
Läheb siis mees varest vaatama. On teine oimetult maas aga natuke
liigutab siiski. Hakkab linnust kahju. Viib koju ja paneb puuri. Paneb
talle joomiseks vett ning söögiks leivatükikesi.
Hommikul vares ärkab. Vaatab ringi ja arutleb:
“Kus ma olen? Nii-nii… trellid. Vesi ja leib. Kui jube! Ma tapsin mootorratturi!”
Täiskiilutud bussi, kompsudega sisseastuv mammi, hõikab ukselt:
“Ettevaatust härrased, ärge mune puruks torkige!”
“Ostsid turult mune, memmeke?” küsib osavõtlikult istet pakkuv noorsand.
“Ei pojake, naelu!”
Ülemus kutsub alluva enda juurde ja küsib:
“Kas sa leiget õlut armastad?”
“Muidugi mitte.”
“Aga higiseid naisi?”
“Kah ei.”
“Tähendab, puhkusele lähed talvel.”
Petka ja T1apajev arutavad, mida pärast sõja lõppemist teha.
Petka: “Asutame konservatooriumi!”
T1apajev: “Hea mõte! Ja katusele paneme kuulipilduja, et keegi konserve ära ei varastaks.”
1) Noormees otsib matkakaaslast. Seiklejatel mitte kirjutada.
2) Tõsise ellusuhtumisega 30-ndates meesterahvas soovib
abiellumise eesmärgil tutvuda naisterahvaga. Anonüümsus garanteeritud.
3) Ostan B-grupi verd. Võib ka ülekandega.
4) Noor tubli töömees paneb parketti, uksesilmi, tapeeti ja pidu.
5) Ostan mootorsae ja soome kelgu. Juhuseotsijatel mitte kirjutada.
6) Vahetada toitja koht seitsmeliikmelises peres ülalpeetava koha vastu kaheliikmelises peres.
7) Vahetan soome papi rootsi muti vastu.
8) Võtan vabadeks õhtupoolikuteks juua 2-3 pudelit viina. Sakumm olemas.
9) Tikuvabrik võtab tööle noorspetsialiste. Kiirustage, sest tuli on taga.
10) Vahetan mehe (26/184/75, meeldiva välimusega,
mittesuitsetav, intelligentne, lemmiktoit küüslauk) samaväärse vastu, kellel
oleks mõni muu lemmiktoit.
11) Meeskodanikku, kes leidis 27. dets. õhtul “Hellas Hundis”
ühise keele välisluure residendiga, palutakse teatada kuhu vaja. Leiutasu
osaliselt valuutas.
12) Tunnistada kehtetuks ärajooksnud hoovikoer Leonardo. Endine omanik.
13) Kaks noormeest (meditsiiniüliõpilased) üürivad õppeperioodiks vanema naise.
14) Balti jaamas kaotatud uuem 5- sendine münt (95. aasta mudel). Palutakse
vaevatasu eest ära tuua.
15) Tunnistada kehtetuks minu poolt kaotatud 500 kroonine nr. 789346950.
16) Ära jooksnud kuri õuekoer. Leidjale pool aastat haiguslehte
koos keskmise kuupalga säilitamisega.
17) Tänan südamest kodanikku, kes möödunud reedel kaotas
bussijaamas käekoti suurema summa rahaga.
18) Lühike, inetu, paks vanamees (viina ja tubaka suhtes
ükskõiksust ei ilmuta) soovib tutvuda samaväärse naisega.
19) Müüa kits ja sokk. Sokil on kand nõelutud.
An elderly couple is vacationing in the West. Sam always wanted a pair
of authentic cowboy boots. Seeing some on sale one day, he buys them,
wears them home, walking proudly. He walks into their room and says to his
wife, “Notice anything different, Bessie?” Bessie looks him over, “Nope.”
Sam says excitedly, “Come on, Bessie, take a good look. Notice anything
different about me?”
Bessie looks again, “Nope.”
Frustrated, Sam storms off into the bathroom, undresses, and walks back into
the room completely naked except for his boots. Again, he asks, a little
louder this time, “Notice anything DIFFERENT?”
Bessie looks up and says, “Sam, what’s different? It’s hanging down today,
it was hanging down yesterday, it’ll be hanging down again tomorrow.”
Furious, Sam yells, “AND DO YOU KNOW WHY IT IS HANGING DOWN, BESSIE?
IT’S HANGING DOWN BECAUSE IT’S LOOKING AT MY NEW BOOTS!!!”
To which Bessie replies, “Shoulda bought a hat, Sam. Shoulda bought a hat.”
Kõnnib Ilja Muromets mööda metsa ja talle tuleb vastu Lohe Gorõnitsh.
Lohekesel kõik seitse pead sidemes, parem käsi kipsis ja punase silma
all suur sinikas. “Kes sulle haiget tegi, Gorõnitsh?! Lähen maksan
kohe sinu eest kätte,” on Ilja lahke pakkuma. “Ah, ei ole siin mõtet
tühjast tüli tõsta, ikka vahel juhtub,” pomiseb lohe vastu.
Ilja läheb mööda metsa edasi ja vastu tuleb Röövel Ööbik, endal tugi kaela
ümber, käed jalad kipsis. “Kes sulle haiget tegi, Ööbik?! Lähen maksan kohe
sinu eest kätte,” pakub Ilja jälle. “Oh, ära hakka selle väikse asja pärast
nüüd tüli tõstma,” on ka Röövel Ööbik tagasihoidlik.
Ilja jalutab metsa vahel edasi ja vastu tuleb Surematu Kastshei – üleni sidemes
ja kipsis, poeg ratastooli lükkamas. “Kes sulle liiga tegi, Kasthei?! Lähen
maksan vähemalt sinu eest kätte,” lubab Ilja jälle. Aga ka Kastshei lükkab
pakkumise tagasi ega taha asjast numbrit teha.
Natuke aega hiljem kohtuvad lohe Gorõnitsh, Röövel Ööbik ja Surematu Kastshei
metsalgendikul ja arutavad isekeskis vaikse häälega: “No mis sa oskad öelda!
Kaine peaga on Ilja ju täitsa tore mees!”
Lehekülg abielunaise päevikust
—————————————————————————–
Laupäeva õhtul käitus mu mees imelikult. Olime kokku leppinud, et
kohtume linna popimas kohvikus. Olin olnud kogu päeva shoppamas
sõbrannadega ja arvasin, et ta on veidi solvunud, sest hilinesin veidi.
Siiski ei öelnud ta midagi selle kohta.
Vestlus ei edenenud, ta oli kuidagi vaikne. Tegin ettepaneku minna
kuhugi vaiksemasse kohta, kus saaksime vestalda. Ta oli sellega nõus,
kuid oli ikkagi üsna vaikne.
Küsisin talt, et kas tal on mingeid muresid? Vastas, et ei midagi .
Küsisin, et kas on minu süü, et ta on vaikne ja tõre. Vastas, et pole
häda midagi ning ma ei peaks muretsema.
Koju sõites ütlesin talle, et armastan teda. Ta naeratas ja jätkas
sõitu. Ma ei suuda mõista tema käitumist ja ei saa aru, miks ta ei
vastanud minu armuavaldusele.
Kodus tundsin, et oleksin nagu mehe kuhugi uttu kaotanud, nagu ta ei
tahakski mind enam leida. Ta ainult istus ja jõllitas telekat; ta mõjus
kuidagi kauge ja võõrana.
Lõpuks otsustasin minna magama, mees järgnes mulle 10 minuti pärast ja
üllatusena vastas minu lähenemisele ning me armatsesime; kuid siiski
tundus ta kuidagi eemalolevana.
Otsustasin, et ei kavatse seda enam kauem kannatada ja tegin ettepaneku
asjast rääkida. Märkasin aga, et ta oli juba tukastunud. Nutsin end magama.
Ei tea, mida teha. Olen nüüd kindel, et mehel on teine naine. Mu elu on katastroof.
Rida abielumehe päevikust:
—————————————————————————–
Laupäeva õhtu: täna Kalev kaotas, aga õhtul sain õnneks keppi.
* Iga loll teab, et üks korda üks on üks. Ants seda ei tea, sest Ants pole loll.
* Ants rahanumbrit ei tunne. Ants ei tunne üldse numbreid.
* Ühel päeval oli Antsul süda paha. Muidu on Antsul hea süda.
* Antsul tuli kord pliidi ees istudes tukk peale. Ants |viskas tuki tulle tagasi.
* Ants unenägusid ei näe. Ants magab silmad kinni.
* Ants ei lähe kunagi külla tühjade kätega. Antsul on alati portfell kaasas.
* Ants teab, et kui kassid läinud, siis on hiirtel pidu. Ants on ka vahel hiirtega pidu pannud.
* Kui Ants tahab, võib ta oma välimust muuta. Ants on korduvalt ennast rihmaks joonud.
* Ants ostis pommidega kella. Ants tegi pommid kahjutuks.
* Ants ei lase ennast pehmeks rääkida. Ants joob ennast pehmeks.
* Ants võtab poodi sisenedes alati ostukorvi. Ants võtab ostukorvi ka poest väljudes.
* Ants joob vahel nii, et maa on must. Antsul meeldib põllul juua.
* Ants läheb vahel vihast siniseks. Muidu on Ants lilla.
* Antsul on hea muusikaline kuulmine. Ants saab kohe aru, kui muusika mängib.
* Ants on ainuke oma perekonnas. Rohkem Antse nende peres ei ole.
* Antsule meeldivad tõsised inimesed. Ants käib sageli peiedel.
* Ants ei ole ühegi naisterahva kätt palunud. Antsul on omal käed olemas.
* Antsule meeldib ristsõnu teha. Ants tõmbab igale sõnale risti peale.
* Ants läks kord naisega karvupidi kokku. Naine jäi rasedaks.
* Ants teab, et pisike pits võib ikka olla. Ants lasi oma pükstele pitsi õmmelda.
Öösel on kõik neegrid hallid.
Häda ajab neegri kaevu.
Neegril on lühikesed jalad.
Kes viimasena naerab, see on neeger.
Kes ees, see neeger.
Kingitud neegrile suhu ei vaadata.
Neegrid ei nuta.
Ka vana neeger tahab kaeru.
Neegri suu ei valeta.
Meest sõnast, neegrit sarvest.
Neegrid läevad hallad järel.
Neegrid läinud, neljapäev.
Kus neegrit näed laita, seal tule ja aita.
Kudas neeger külale nii küla neegrile.
Kaks neegrit on ikka kaks neegrit.
Tänasida toimetusi ära viska neegri varna.
Igaüks on oma neegri sepp.
Käib nigu neeger ümber palava pudru.
Üks neegri eest, neeger kõigi eest.
Keelatud neeger on magus neeger.
Suur tükk ajab neegri lõhki.
Kus neegrit, seal tuld.
Nigu neegri selga vesi.
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka neeger.
Töö tegi neegrist inimese.
Üheksa korda neeger, üks kord lõika.
Neegri köis las lohiseb.
Neegrit tunned hädas.
Töö kardab neegrit.
Parem hilja kui neeger.
Neegril on suured silmad.
Pimedale kassile neeger suhu ei jookse.
Vara üles, hilja voodi – nõnda neeger majja toodi.
Vaga neeger sügav põhi.
Neeger ja õnnetus on vennad.
Neeger ei hüüa tulles.
Esimene neeger läheb ikka aia taha.
Ära hõiska enne neegrit.
Targa sõna murrab neegri väe.
Neeger paneb rattad käima.
Vanale neegrile uusi trikke ei õpeta.
Neeger sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.
Ega neegrist saia ei tee.
Vana neeger ei roosteta.
Neegril juhtub mõndagi.
Neegri suu pihta ei lööda.
Narri meest mitte mehe neegrit.
Hommik on neegrist targem.
Kes teisele neeger ütleb see ise on.
Kes senti ei korja see neegrit ei saa.
Sina ei tohi mitte himustada oma ligimese neegrit.
Neeger ees õnnetus taga.
Kordamine on tarkuse neeger.
Parem pool muna kui neeger.
Üks räägib neegrist teine neegri august….
Neeger annab järele.
Mõned autojuhitüübid, …
… keda Eestimaa teedel leida võib ja kes hirmu nahka
ajavad.
Autojuht nr 1.
Roolis istudes on tal peas punane barett (või soni või
karvamüts). Raevukalt unnates liigub auto teise
käiguga ja mitte üle 40 kilomeetri tunnis. Kui ta on
vasakpöördel (keeleots paikneb tal sel juhul
esihammaste vahel), on ta autosolijail keelanud
kuuldavalt kõnelda. Abikaasa istub tagumisel istmel
diagonaalselt juhiga. Tunneb hirmuga segatud viha
kõigi vastu, kelle auto on hiljem tehtud kui 1990.
Teel Haapsalust Narva paksu jopet seljast ära ei võta.
Autojuht nr 2.
Suurel maanteel sõidab ta teile sappa ja sinna ka
jääb. Te võite alandada sõidukiirust poole
aeglasemaks, aga ta hoiab teist kinni nagu puuk. Te
võite LE ettekirjutusi ignoreerida, teha meeleheitliku
sööstu ja mööduda kaheksast palgiveoautost teie ees,
aga ta loovib ikka sabas, pole muretki, et kuskile
kaoks. Kui teil küllalt saab ja tee äärde seisma
jääte, sõidab teist mööda, suurest arusaamatusest
silmi pööritades või käsi laiutades. Ei tule selle
pealegi, et ta teile närvidele käib. Terve ülejäänud
tee paikneb teil ees (85 km tunnis) nagu juhmard.
Autojuht nr 3.
Tal on Eestis 12 äri. Ta peab olema tunni pärast siin
ja tunni pärast seal. Tuleb Pärnust Tallinnasse
kolmveerand tunniga. Kui politseinik ta kinni peab,
mees pikalt ei kauple. Probleeme ei ole, ta on tegude
mees. Jagab politseinikele aknast viiesajalisi, nagu
tuvidele küpsiseid ja sõit läheb edasi.
Autojuht nr 4.
Ajab õigust taga. Karjub ja röögib oma autos, nagu
vajaks keegi lähikonnas sünnitusabi. Pritsib
tuuleklaasi nii märjaks, et autole kuluks paigaldada
kojamehed, mis käivad seespool. Kui mõni auto vahele
tuleb, peksab peopesadega vastu rooli ja tihub
meeleheites nutta. Ta on nõus Moskvitshiga kraanat
rammima, et see ainult tema ette ei pääseks. Kui
operatsioon kraanaga õnnestub, saab tema haige hing
pisutki leevendust (võimuvõitlus tööl, vana naine ja
ülikõrge laenuprotsent.) Kui kraana talle siiski ära
teeb, viitab mehe kollane jume, et ülim aeg südame
pärgarterite operatiivseks väljavahetamiseks on
saabunud.
Autojuht nr 5.
Autosõit on tema elu, kirg ja eneseteostus. Nagu
alevipensionäril
aiamaa ja modellikooli õpilasel värskendavad maskid.
Kui foori tagant minema kihutab, lendavad kaassõitjad
vastu seljatugesid (nii juhtub veel reaktiivlennukis).
Näonahk tõmbab pingule ja kõrvad saavad kukla taga
kokku. Iga 60 meetri tagant vahetab käiku ja
sõidurida. Rapsib käigukangiga nagu kolmeaastane.
Ristmikul pidurdab hüsteeriliselt, nagu oleks foor
äkitselt põõsast tee peale karanud. Selle järgi,
mitmest autost koduteel mööda sõidab, võib päeva
õnnestunuks või läbikukkunuks hinnata.
Autojuht nr 6.
Kui te tahate noorelt halle juukseid, istuge autosse,
mille ta
hiljaaegu sõbralt kingituseks sai. Sõitma asudes
venitab istme viimse võimaluseni ette. Surub rinnad
vastu rooli ja nina vastu akent. Küünarnukid tõmbab
kokku nagu makaak. Ei lähe tal käigud sisse, ei näita
ta suunda, öösel unustab tuled põlema panemata. Suurel
maanteel alustab ühest ja samast autost möödasõitu
viis korda. On juba peaaegu möödas, aga avastab siis
kilomeetri kauguselt teerulli lähenemas ja litsub
ettenägelikult pidurile. Kuuendal katsel pigistab
rooli, nii et sõrmeküüned sinised, aga ei võta tema
auto silindrid seekord kiirust üles, tee mis tahad ja
vastusõitja keerab põllule. See on jube!
Autojuht nr 7.
Kui ta läheb bensiinijaamas raha võtma või poodi
sukkpükse ostma
või lapsi lasteaeda viima või sõbranna juurde Pablo
Neruda luulekogu laenama, unustab ennast kolmeks
tunniks lobisema. Ja auto seisab valgustamata täpselt
keset teed. Keegi ei saa välja ega sisse ega mööda ega
ümber. Iga normaalne mees, kes niisuguse pärast lõksu
on sattunud, peksab lähedal olevad prügikastid lömmi
ja teeb õhtul pubis suuremat sorti arve. Pubist tulles
rihib totaalselt küljeplekid ära ja ajab pärast
naabrinaise poolsandiks.
Sünnitusmaja.
Valge naisterahvas sünnitab. Laps sünnibki ning ämmaemand vaatab – mis värk?
Laps täiesti must. Ämmaemand mõtleb: “Naverno kakaja-ta mutatsija v genah.”
Läheb siis lapse isa otsima ning küsib ootesaalis: “Kto iz vas Ivanov?”
Tõuseb ilg suur tigeda näoga kapp ning ütleb, et tema ongi Ivanov.
Ämmaemand vaatab teda pealaest jalatallani ning tõmbub kiiresti
tagaruumidesse. Otsib siis med-õe ning ütleb talle: mine otsi Ivanov üles ja
ütle talle, et tal sündis natuke vale värvi poeg. Nu naverno kakaja-ta
mutatsija v genah…
Läheb siis õde Ivanovi otsima. Näinud ära Ivanovi suure ja tigeda kuju, on
ta viuhti tagaruumis tagasi ja otsustab, et parem oleks rääkima saata mingi
meesterahvas. Ainus meesterahvas sünnitusmajas on katlakütja. Minnaksegi
katlakütja juurde. See muidugi täis nagu tinavile ja lällab ahju ääres.
Räägitakse talle ära, mis värk on, et näed sa, lugu nii, et mine otsi Ivanov
üles, et poeg sündis. Aga pojaga miski jama, et naverno kakaja-ta mutatsija
v genah…
Lähebki katlakütja ootesaali: “Kto iz vas Ivanov?” Ivanov juba jumala tige,
tõuseb püsti ja röögatab: “JA IVANOV, A STO?” Katlakütja vaatab teda uimasel
pilgul ja ütleb: “Ee… u tebja kakoi-to mutant rodilsja…. Gena
nazõvajetsa….”