Olukorras, kus füüsiline lävimine on teatud piirangutega, on sotsiaaltarkvara osakaal ilmselt tõusutrendis.
Oletame, et meil on olukord, kus informaatika õpetaja annab Jukule ja Antsule ülesande Python programmeerimiskeele luua lihtne programm, mis küsib sisendiks kaks arvu ja liidab need kokku ja lõpuks kuvab vastuse.
Sotsiaaltarkvara tuleb siin appi näiteks just paarisprogrammeerimise abistamisel.
Üks selline kategooria abimehi on online programmeerimiskeskkonnad. Mina valisin proovimiseks https://codeanywhere.com/ keskkonna.
Projekti oli alustada lihtne. Valisin koodi repositooriumi ja programmeerimiskeskkonna.
Keskkond annab terve konteineri, mis sisaldab ka käsurida ning lihtsamaid käskusid. Võimalus on näiteks oma programmi käsurealt käivitada.
Samuti git käsud.
Logisin samal ajal ka sisse teisest arvutist ja tegin muudatusi. Muudatused kajastusid ka esimeses arvutis.
Kokkuvõtteks võib ütelda, et idee, mis sai püstitatud, on antud keskkonnaga teostatav.
Miinusteks on, et keskond on tasuline ja kindlasti vajab esimesel seadistamisel abi.
Kui me lühidalt mõtleme koolile, õpilasele, õpetajale ja õppimisele täna, siis millised pildid meie pähe tekivad? Suuremale osale ilmselt füüsiline koolimaja, klassid, palju õpetajaid ja veel rohkem õpilasi. Protsessi poolt vaadatuna istuvad ilmselt õpilased klassiruumis ja õpetaja seisab klassi ees ja annab edasi, kõigile ühtemoodi, uusi teadmisi. Mingil hetkel kontrollitakse neid teadmisi, mida edastati ühtemoodi kogu klassile, hoopis personaalselt.
Täna on trend, kus me pürgime individuaalsuse poole, mis on iseenesest ju hea suund. Me kõik oleme ju indiviidid ja omanäolised, miks siis meie personaalseid iseärasusi lämmatada kooliajal? Vastuseks võiks pakkuda kasvõi asjaolu, et õpetajaid ei jätku. Miks ei jätku, sellesse ma siinkohal ei süvene, fakt on, et ei jätku.
Tulevikukool võiks lahendada kaks eelpool tõstatatud probleemi – individuaalne lähenemine õpilasele ja õpetajate puudus.
Edaspidine on täna veel natukene ulmevaldkond, kuid ma ju kirjeldan siin tulevikukooli.
Meil on juba täna päris palju informatsiooni indiviidi kohta. Teadlikult ja enesele teadmata toodame igapäevaselt aina uut infot. Vaadates tänaseid trende, pole põhjust arvata, et meie digitaalne jalajälg kuidagi tulevikus väiksem saab olema. Juba täna on Eesti riigis arendamisel tehisintellekt KRATT
Seega tulevikus võiks olla haridusministeeriumi üks väga suur osa andmeladu ja seal toimetavad masinõppealgoritmid, mis juba väga varases eas lapse puhul tuvastavad tema iseärasused ja määravad indiviidile personaalse õppeprogrammi.
Meil on nüüd olemas individuaalne õppeprogramm. Individuaalne õppeprogramm suurendab veel rohkem õpetajate puudust. Tulevikus paigutatakse meie ajju ja kehasse erinevaid andureid. Erinevaid andureid paigaldatakse meie kehadesse juba ka täna. Loe lisa siit.
Kõnealused andurid suhtlevad antud konteksti mõttes haridusministeeriumi serverikeskuses, kus asub meie individuaalne õppekava, olevate tehisintellektil põhineval personaalse õpetajaga.
Tulevikus ei kao õpetajad ära. Õpetaja roll ei ole enam seista klassi ees vaid pigem aidata nn krattidel õppida, et kratt saaks siis tegeleda iga lapsega personaalselt.
