Ull pani suvel varu, noh juhtub.
Kuna sellel teemal siin seal natuke targutatud siis sattusin pildile mida polnud enne näinud.
Ja huvitavad tunded tulid… Mingi aeg Kodilas mina olin suht paha paha ja Ull oli hea hea. Mina aga kärutasin traadist kokku
seotud tsikliga staadionil ja ull piilus oma maja aiast. Küll temagi oleks tahtnud meie kombel seal
staadionit lõhkuda, aga ei olnud kombekas. Samas ei suutnud ta veel vastuolulisemale tundele vastu panna! Meie tsiklite juhtmed ei olnud
mitte kokku tinutatud või siis ühenduskarpide all vaid oh õudust, lihtsalt kokku keritud ja isoleerimata!
Vot seda ei suutnud Ull välja kannatada! Vedas kutt ennast siis üle tara ja tuli ligi kui me oma tsikleid vahtisime, et miks ei pela!
Ull taris tsikli oma kuuri ja ütles et nüüd läheb natukene aega… umbes hommikuni läks.
Peale seda oli mul üle-küla tsikkel, kõik juhtmed kenasti mitte lihtsalt tinutatud kokku vaid kenasti ühenduskarbis. Noh umbes nii see oli.
Üldiselt pean ma vist tänama et ma sellise tsikliga seal paarutasin, Ullul on minu edaspidises
elus sigapalju osalust olnud. Aga allolevat pilti vaadates tuli lihtsalt sellised mõtted.
