Pean sissejuhatuseks mainima, et minu toodud näited ei jaotu negatiivseteks ega positiivseteks. Pigem on toodud näited olukordadest, kus vastavalt litsentseeritud tarkvara on omal kohal olnud.
Kuna paljud firmad teemakohast informatsiooni ei avalda, siis toon näiteid enda kogemustest.
Esimene
Eestis rahandussektoris tegutsev rahvusvaheline filiaal korraldas avaliku konkursi tarkvaralahenduse arendamiseks. Pakkumisel osalesid firma X ja Y.
Firma X kasutas kommertstarkvara nii arendusprotsessis kui ka serveripoolsete komponentide osas. Firma Y kasutas lihtsamaid arendusvahendeid. Näiteks IDE Eclipse. Serveri poole ZendServer, mida saab samuti teatud funktsionaalsust mitte vajades tasuta. Samuti kasutas firma X serveripoolsete komponentidena nn vabavaralisi lahendusi. Näitena Apache veebiserver.
Kuna tellitud lahendus ei olnud tellija põhisüsteem vaid pigem toetav komponent, siis tulenevalt asjaolust, et firma Y pakkumine oli mitmeid kordasid odavam, kui firma X oma, siis teostas projekti firma Y.
Siit võib taas esile kerkida igipõline küsimus, kuidas tagatakse vabatarkvara puhul lahenduse toetus? Tellija ei omanud võimekust Unixi laadse operatsioonisüsteemi hooldamiseks, samuti antud platvormi peale paigaldatud teenuste osas.
Siinkohal oli lahenduseks antud teenuse sisseostmine firmalt Y, kes realiseeris kogu projekti. Lisakulu see ei olnud, kuna igal juhul oleks tulnud antud lahendusele haldur otsida.
Teine
Firma X (Ei ole seotud esimeses näites toodud ettevõttega) omas mitmeid, äriliselt mitteotstarbekaid servereid, mis pakkusid teenuseid firma sisemise toimimise jaoks, samuti ka vähestele klientidele. Servereid hooldas kõrvaltööna firmas tarkvaralahendusi arendav inimene, kellelt siiski nõuti teenuste küllaltki kõrget käideldavust, mis omakorda häiris põhitööd märkimisväärselt.
Lahenduseks oli olemasolevate teenuste kolimine firma Y (ei ole seotud esimeses näites kasutatud firmaga) haldusesse. Firma Y kasutas Microsoft serveritarkvara ja omas koolitatud spetsialiste, kes tagasid teenuste kokkulepitud mahus toimimise.
Tulemusena sai tarkvaraarendaja keskenduda oma põhitööle, millest tõusis suurem kasu firmale X, võrreldes ajaga, kui põhitöö kõrvalt tuli ka servereid ja tugiteenuseid hallata.
Antud näide on toodud just vastukaaluks esimesele, et toonitada asjaolu, et alati ei ole vajalik iga hinna eest ise, näiliselt vähe tähelepanu nõudvaid, teenuseid pakkuda. Tänases IT maailmas on pigem oma alale spetsialiseerumine suurema tuluga seotud, kui proovida katta kogu spekter.
Kolmas
Firma X (ei ole seotud kahes esimeses näites toodud firmadega) soovis oma tarkvaralahendusele, mille eripära oli tingimus, et lahendus võib erinevatel aegadel vajada raudvaralise – (CPU, RAM) ning tarkvaralise (horisontaalse laienemise võimalus. Näiteks, cache, DNS roudrobin) laiendamise võimalust. Lisaks ei omanud ettevõtte X kompetentsi antud valdkonnas.
Lahendus oli kaheosaline. Tarkvara (vajas Microsoft serverit) paigaldati Amazon cloud (EZ2) keskkonda, mis vastas eeltoodud nõuetele. Amazone cloud keskkonnas oleva lahenduse haldusega tegeles firma Y (ei ole seotud ülemiste kahe näitega), kes omas sertifitseeritud spetsialiste.
Viimane näide on minu vaatenurgast kombinatsioon vaba- ja kommertstarkvara ristkasutusest.
Kokkuvõtteks võiksin tuua mõttetera, et päris silmaklappidega ei ole mõttekas IT maailmas liikuda. Pigem on tarvis kaaluda erinevate võimaluste positiivseid ja negatiivseid külgi ja tulemusest lähtuvalt konkreetse probleemi lahendus valida.