Kui ma hakkan mõtisklema, kes ma inimesena olen ja mida minult ootab õpetajaroll, siis hetkel on need veel kaks täiesti erinevat planeeti. Miks ma ütlen “veel”. Sest umbes kaks aastat tagasi olid need veel kaks erinevat galaktikat. Aasta ülikoolis on antud lõhet juba korralikult vähendanud.
Ligi kaks aastat tagasi olin ma kohutav lapsevanem õpetajana. Pean siinkohal silmas lapsevanemat, kes kodus peaks oma last õppimises aitama ja juhendama. Ma olin närviline, ma ei mõistnud, miks laps koolis midagi tegemata on jätnud või miks ta kodus minu juhendamisel mõne asjaga hakkama ei saa. Tihti tõstsin ka häält. Lapse motiveerimiseks kasutasin suurema osa ajast hirmutamist, mis päädis sellega, et ma lõhkusin ta nutitelefoni ja tõin talle nuputelefoni asemele.
Kui ma nüüd proovin analüüsida, miks ma selliselt käitusin, siis üks põhjus võib-olla on enda lapsepõlves kogetu ja eeskujud.
Kui ma nüüd proovin mõtiskleda teemal, mida ootab minult õpetaja roll. Üks oluline loetelu on isikuomadused, mis on kirjas õpetaja kutsestandardis.
Ennastjuhtivus
Ma usun, et selle osaga mul ei ole kõige hullem. Õppijana saan ma sellega hakkama. Oma igapäevatöös (IT-spetsialistina) saan ma enesejuhtimisega samuti hakkama. Kindlasti on siinkohal ka arenguruumi, kuid ma leian, et mul on olulisemaid isikuomadusi, mida eelisjärjekorras luubi alla võtta.
Ettevõtlikus
Ma ise arvan, et antud isikuomadusega ei ole väga halvasti. Oma praegusel positsioonil (tööalaselt) olen piisavalt ettevõtlik. Samuti oma ühe suurema hobi (langevarjundus) raames olen samuti üsna aktiivselt ettevõtlik erinevates rollides.
Vastutustundlikkus
Kui ma isikuomaduste loetelu vaatasin, siis tundus mulle ennast esmapilgul vaadates olukord üsna nutune. Praegu aga olen juba kolmanda punkti juures ja mulle tundub, et siin ma olen endaga isegi täiesti rahul. Kindlasti saab paremini, aga ma leian, et ma olen nii era- kui ka tööelus piisavalt vastutustundlik.
Enesekindlus
Ma arvan, et enesekindlus on seotud, kui mugavalt ma ennast mingis domeenis tunnen. Kui ma pean rääkima mingil teemal, kus minu teadmised on kesised, siis loomulikult olen ma ebakindel. Ja loomulikult vastupidi – olles mingis teemas väga kodus, tunnen ma ennast nagu kala vees. Siit saab järeldada ainult seda, et õpetajana tuleb ennast õpetatavas aines ja eelkõige õpetatavas aineteemas spetsialistiks teha.
Loomingulisus
Nii ja naa. Tihti seostatakse loomingulisust millegi uue välja mõtlemisega. Näiteks mõne teose loomisega. Siinkohal oleks ma lootusetu. Kui aga läheneda teise nurga alt, et loomine on ka olemasolevate asjade tark kombineerimine, siis ma usun, et minu puhul pole lootus kadunud. Ka minu praegusel töökohal on selline kombineerimise loomingulisus väga vajalik ja ennast kiites võin tõdeda, et tuleb vahel välja küll. Lausa nii hästi, et üsna viisakas tööandja on selle eest nõus päris korraliku raha maksma. Aga, et mitte liiga uhkeks minna, siis ma usun, et õpetaja kontekstis on mul kindlasti arenguruumi.
Tolerantsus
Ütlen ausalt – siin on arenguruumi. Uskuge, ma proovin. Lihtsalt juurdunud vaated on nii sisse kulunud ja praegune ühiskond muutub nii kiiresti, et väga raske on kaasa minna, kui selle nimel eraldi vaeva ei näe. Ja kuidas sa harjutad sallivust? Oma mõttemaailma muutmist?
Empaatiavõime
Ma usun, et suurem osa inimestel on empaatiavõime olemas. Ilmselt ka minul. Kindlasti ma ei ole kõige suurema empaatiavõimega, aga ma ise väga loodan, et üle kriitilise taseme mul seda siiski jagub.
Ausus
Ma ei teagi, kas ausus on isikuomadus. Kindlasti on probleem, kui sa oled lausvalelik e lausa haiglaslikult valetaja. Ma ei saa väita, et ma pole elus valetanud (kas sina saad?), aga ma ei arva, et mul aususega probleem oleks. Pigem, kui ma nüüd mõtlen, siis ma lasin tuttavatel ennast arvustada just antud töö jaoks. Pigem peeti mind vahel liiga ausaks.
Positiivsus
Lähtudes teistelt saadud tagasisidest, siis võiks ütelda, et olen positiivse ellusuhtumisega. Kui ma nüüd päris aus olen, siis on mul siiski vahel halb omadus keerulistes olukordades asju väga mustas valguses näha. Aga see on saladus ja pigem jääme selle juurde, kuidas teised mind tajuvad.
Teine huvitav võrdluskoht on enda võrdlemine õpetajaeetika koodeksiga.
Väärikus
No siin on ikka minna veel. Ja ma pole kindel kas ma lõpuni jõuan ja kas ma üldse lõpuni tahan jõuda. Mulle tundub, et kui olla väärikas sellel moel, mis on välja toodud õpetajaeetika koodeksis
“Väärikus tähendab, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata nende soost, päritolust,rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest. Õpetaja on salliv inimeste erisuste, teiste kultuuride ning tavade suhtes.Õpetaja austab oma partnereid ja toimib taktitundeliselt. Õpetaja märkab ahistamist ja sekkub selle tõkestamiseks. Tal on kohustus vastu hakata inimväärikust kahjustavatele muudatustele hariduselus.”
Ma peaaegu olen nõus, aga las ta jääb. Püüan õpilaste ees olla väärikas.
Õiglus
Tulenevalt oma põhikoolikogemusest pean ma õiglast õpetajat väga oluliseks. Isegi kui sa ei olnud võib-olla viieline või olid sa vähemkindlustatud perest, siis oli vähemalt õiglase õpetaja tunnis olla inimlik. Kindlasti on see üks omadus, millele ma enda puhul ka rõhuda sooviksin. Ma tean, et sa võid nüüd viidata minu eelmisele punktile, kus ma rääkisin, et mul võib olla väärikusega probleeme ja see võib õiglusega tõesti seotud olla. Samas tean ma mitut väga õiglast õpetajat, keda ma tõesti imetlen. Samas antud kontekstis on nad väga vääritud.
Minu visioon
Kui ma antud osa üle mõtisklesin, siis esialgu soovisin olla hirmus originaalne ja mõelda väga suurelt. Peale suure segaduse peas, mida ma formuleerida ei suutnud, naasin reaalsusesse ja püüan oma visiooni, mis on minu peas täna, siinkohal selgesõnaliselt kirja panna.
2017 aastal läbiviidud uuringus IT oskuste arendamine Eesti koolides (Kori jt. 2019) selgus, et matemaatika ja informaatika lõimimine on oluline ja antud valdkonnas annaks rohkem ära teha. Kuna minu eriala on matemaatika- ja informaatika õpetaja, siis ma leian, et minu eesmärk on mõlema kõnealuse aine lõimimine ja õpetamine viisil, kus ma kasutan informaatikat matemaatika õpetamisel ja vastupidi.
Lisaks tooksin ka välja ühe nn alamvisiooni informaatikas. Informaatika on lai mõiste. Mina sooviksin informaatikaõpetajana keskenduda just programmeerimise õpetamisele.
Kasutatud kirjandus
Kori, K., Beldman, P., Tõnisson E,. Luik P,. Suviste R,. Siiman L,. Pedaste, M. (2019). IT oskuste arendamine Eesti koolides.
https://wise.com/documents/IT%20oskuste%20arendamine%20Eesti%20koolides.pdf (14.09.2021).