If you're inventing and pioneering, you have to be willing to be misunderstood for long periods of time
Probleem: Meil on 10 palli, millest 4 on valget ja 6 musta. Võetakse juhuslikult kaks palli. Milline on tõenäosus, et võetud pallide hulgas ei ole ühtegi valget palli, on üks valge pall ja mõlemad pallid on valged?
R-ga saab seda lahendada alljärgnevalt.
R> dhyper(0:2, 4, 6, 2)
Vastus:
R> 0.3333333 0.5333333 0.1333333
Võimalus, et kumbki pall pole valge on 33%
Võimalus, et üks pall on valge on 53%
Võimalus, et mõlemad pallid on valged on 13%
Olgu meil probleem kus tuleb arvutada korvpalluri vabavisete tõenäosus, kelle vabavisete tabamuste tõenäosus on 90%.
Korvpallur viskab vabaviskeid 2 korda.
R> dbinom(0:2, 2, 0.9)
#0:2 on arvutatavate võimaluste variatsioonid – 0 korda tabab, 1 korda tabab ja 2 korda tabab
# 2 on sooritused ehk mitu korda viskab
# 0.9 on sportlase tabamusprotsent siiani
Vasutseks saame:
R> 0.01 0.18 0.81
Võimalus, et sportlane viskab mõlemad korrad mööda on 0,01 ehk o,1%
Võimalus, et sportlane viskab 1 korra mööda on 0.18 ehk 18 protsenti
Võimalus, et sportlane tabab mõlemad korrad on 0.81 ehk 81%
Simple knn example
Simple svm example
