Ilmselt olen väga ebaoriginaalne, kui valin oma näidis IT-projektiks, mis kannab endas häkkerlikku mõtteviisi, linuxi kerneli (http://www.kernel.org/). Tegu on projektiga, mille ümber on tänaseks koondunud suuremaid ja väiksemaid vabavaralisi Unixi laadseid operatsioonisüsteeme. Väga ehedalt kantakse edasi mõtet, et hea ja toimiv asi ei pea olema suure raha eest, kui ise natukene pingutada ja klotsidest omale vajalik keskkond kokku viitsida panna.
Kui ei viitsi päris LFS projekti ise läbi teha, siis on saadaval väga erinevaid linuxi kernelil baseeruvaid operatsioonisüsteeme (CentOS, Fedora, Debian jne), mida võib samuti tasuta oma vajaduste rahuldamiseks kasutada.
Kõik need head projektid, mida eespool maininud olen, peaks katma laias laastus ühe keskmise infosüsteemi pakkumise jaoks vajaliku platformi.
Ja siinkohal peaks sügava kummarduse tegema just häkkerikultuuri viljelejatele, kes on leidnud oma andele nii mõistliku väljundi. Me ei kujutaks ette IT-maailma täna ilma linuxi kernelile baseeruvate operatsioonisüsteemideta. Lisaks avatud kood ja võimalus ise osaleda kerneli ja kernelit kasutavate operatsioonisüsteemide arendamisel.
Häkkerikultuuri seisukohast võttes on eelmainitud projektid väga olulisel kohal. Nad koondavad inimesi erinevast rassist, – maailmaosadest, – vanusest ja kultuuridest üheks suureks meeskonnaks, kes annab oma jätkuva panuse linuxi kerneli testimisel ja arendamisel. Lisaks seob see inimesi ka sotsiaalselt.
Suur hulk tegelasi, kes IRL ehk ei tunne ennast kõige kindlamalt, on sellises mudelis, mis arendab linuxi kernelit, väga omal kohal. Nad leiavad rakendust, nende tulemust hinnatakse ja nad leiavad seeläbi mõttekaaslasi ja ka tihti partneri oma kõrvale pereelus.
Ja ka majanduslikult on linuxi kernel koos tema ümber olevate operatsioonisüsteemidega ja seal peal toimivate teenustega korralik konkurent kommerts operatsioonisüsteemidele, mis omakorda peegeldab häkkerite mõtteviisi – tarkvara peab olema vaba ja kõigile arendatav.
Omal ajal võis arvata, et selline skeem, kus kõik arendavad, ei vii pikas perspektiivis edasi. Tänaseks on leidnud kinnitust, et selline arendusviis toimib kenasti. Vabavaral baseeruvad tarkvarad ja serverid on väga laialt levinud ja populaarsed. Võime siinkohal näiteks tuua Apache HTTP Server projekti.
Hiljuti sai linuxi kernel 20 aasta vanuseks. Siinkohal suur kummardus Linus Torvaldile ja pikka iga linuxi kernelile!