Kolm untsu läinud lootustandvat IT projekti
Ei ole lihtne kirjutada asjadest, milledel on hea idee ja siiski lähevad nihu. Tihti on just eduka toote alustalaks hea idee. Isegi keskpärase tehnilise teostuse juures on hea ideega toode edukas.
Kuna ebaõnnestumise tõttu tooted laia teemakäsitlust, väljapool spetsiaalseid kanaleid, ei leia, siis me neist palju ei tea. Teisalt avalikkuse huvi on tihti väga kontsentreerinud suurte tegijate suunas, siis leiame ka rohkem infot näiteks Apple nihu läinud toodete kohta.
Apple Newton
Tegemist oli loomulikult paljutõotava projektiga, mis sai alguse 1987 aastal, kuid suleti juba 1988 aasta alguses. Tegu oli täna tuntud PDA lahendusega. Nagu me teame, siis see suund on leidnud hiljem kindla koha turul. Täna on tehnika areng teinud oma töö ja nutifonid need tooted ajaloohõlma saatnud. Kuid tollel ajal oli tootel potentsiaali.
Mõne sõnaga, kuidas mina asja näen. Olles just läbi lugenud Steve Jobs eluloo, jääb mulje, et Apple edukad tooted on olnud need, mille juurutamise juures on Steve Jobs saanud oma tahtmist realiseerida. Allpool kirjutan mõne rea Apple projektist “Lisa”, mida härra S. Jobs üritas pidurdada, kuna temal valmis samal ajal Machintos.
Kui S. Jobs kutsuti 1994 aastal Applet päästma, siis ühest esimesest asjadest tegi ta korrektuure antud hetkel väga laialivalguvas ja segases toodete perekonnas. Raamatus tuuakse välja ka seik, et Newton projekt sai lõpetamise otsuse just seetõttu, et antud projekti algataja oli John Sculley, kes S. Jobsi 1985 aastal Jobsi vallandas.
Antud projekti lõpetamise puhul sai siis saatuslikuks puhtalt inimeste omavahelised suhted ja emotsioonid.
Apple Lisa
Ma usun, et Lisa on hea näide ühest suurepärasest läbikukkunud projektist. Apple II masinale oli tarvis viisakat mantlipärijat ja S. Jobs oli valmis projekti panustama tohutult. Teda ajendas väidetavalt ka asjaolu, et Apple II oli pigem Steve Wozniaki au ja kuulsus, kui Jobsi. Nüüd tahtis S. Jobs luua arvuti, mis teeks tema nimele au.
1978 aastal alustati paljutõotava Lisa projektiga, mille juht oli S. Jobs. Projekti koondnimi LISA tuleneb S. Jobsi samal aastal sündinud tütre Lisa Nicole Brennan nimest. Masinal oli mitmeid omadusi, mis tegi temast omal ajal silmapaistva ja ajast ees oleva toote. Näiteks protected memory, mis oli masinale plaanitud, ei tulnud avalikkuse ette enne, kui Mac OS X avalikustati 2001 aastal. Samuti oli plaanitud ka graafiline liides (GUI), mis sai “laenatud” Xeroxist. Teatavasti oli GUI tollel ajal arvutiasjanduses väga haruldane nähtus. Teadaolevalt erines ka Apple GUI teistest just oma nn usability poolest. Tegu oli keskkonnaga, mis oli mõeldud tavakasutajale, mitte mõnele arvutifriigile, kes tänagi elavad pigem terminalis, kui GUI peal. Miks siis hakata pärleid sigade ette heitma 😉
Kuna Apple oli muutunud päris suureks ja keerukaks masinavärgiks ja S. Jobs polnud just kõige lihtsam inimene, kellega kompromissidest rääkida, siis otsustas tolleaegne Apple juhatus S. Jobsi Lisa projektist tagandada. S. Jobs sai omale Machintos projekti. Kibestunud Jobs püüdis igal võimalikul moel, kaasa arvatud Lisa projekti saboteerides, oma toodet arendada. Nüüd tagasi vaadates võib tõdeda, et see tal ka õnnestus. Machintos on olnud Apple ajaloo üks edukamaid tooteid. Lisa läks küll müüki, kuid oodatud edu ta kindlasti ei saavutanud.
Taas kord näide, kui oluline on inimene ja emotsioonid ka väga suures masinavärgis.
Nokia ja Symbian OS
Symbian sai alguse Psion tarkvara arendajate ruumidest eelmise sajandi kaheksakümnendatel. 1998 aastal muudeti nimi Symbian Ltd. Symbian oli Nokia telefonide operatsioonisüsteemiks 2010 aasta lõpuni, millest alates astuti paati Microsoftiga. Antud liit oli minuarust kasulik loomulikult mõlemale osapoolele. Nokia oli lootusetult Symbianiga jalgu jäämas Apple ja Androidi nutitelefonidele. MS omakorda vajas raudvaralist väljundit olukorras, kus Apple ja Anrdoidi tarkvaral see oli.
Aga Nokia ja Symbiani liit. Teadmata tegelikult detaile, arvan ma et, maailmas käituvad paljud sündmused sinusoididena. Nokia oli pikalt olnud telefonide müügiedetabelite juhtkohal. iPhone ja samuti ka Android telefonide jõulise tulekuga oli Nokia järsku olukorras, kus Symbiani tarkvaraga enam konkurentsis ei püsinud. Samuti Android OS telefonide hinnad olid väga konkurentsivõimelised ja mis oluline Android oli cool. iPhone oli kallis, kuid ka cool. Mõlemad nii Android kui ka Apple leidsid kiirelt kliendid Nokia kasutajate seast.
Mis ma oskan antud loost õppida. Elu on sinusoid.
Kasutatud välislingid:
Openssl symetric and asymetric encrypt-decrypt ja signeerimise howto
Asümeetriline:
1. Loo võtmepaar
openssl genrsa -out private.pem 1024
openssl rsa -in private.pem -out public.pem -outform PEM -pubout
2. Jaga oma avaliku võtit partneriga
3. Partner krüpteerib avaliku võtmega
openssl rsautl -encrypt -inkey public.pem -pubin -in file.txt -out file.ssl
4. Ava salajase võtmega
openssl rsautl -decrypt -inkey private.pem -in file.ssl -out decrypted.txt
Sümeetriline:
Krüpteerimine
openssl aes-256-cbc -salt -a -e -in saladus.txt -out encrypted.txt
enter aes-256-cbc encryption password:
Verifying – enter aes-256-cbc encryption password:
Dešifreerimiseks:
openssl aes-256-cbc -salt -a -d -in encrypted.txt -out plaintext.txt
enter aes-256-cbc decryption password:
Signeerimine:
Allkirjastame
openssl rsautl -sign -in saladus.txt -out saladus.signed -inkey private.pem
Partner saab kontrollida
openssl rsautl -verify -in saladus.signed -out saladus.verified -pubin -inkey public.pem
Räsi genereerimiseks on tänaseks MD5 saatanast 128b on ilmselgelt liialt vähe.
> openssl sha1 saladus.txt
või
> shasum -a 256 saladus.txt
Inimloom ja “objektloomad”
Vahel võib jääda mulje, nagu targad inimesed leiutaks asju. Näiteks härra Newton leiutas kolm seadust. Tark mees! Loomulikult ei sea ma teadlase saavutuse tähtsust kahtluse alla.
Kui nüüd vaadata aga selle nurga alt, et kas enne, kui härra neid seadusi paberile polnud pannud, siis need seadused puudusid looduses? Ei puudunud! Lihtsalt neid ei oldud sõnastatud.
Võrdleme objektorjenteeritud porgrameerimiskeele mõnda omadust ja inimest. Selles mõttes on see huvitav võrdlus, kuna inimene on olnud päris pikka aega olemas, enne kui kirjeldati programeerimiskeeled sellisena nagu me neid teame.
Inimene sünnitab = inimene new Inimene (Inimene kui objekt)
silmade värv = Inimene.silmadevarv = “pruun”; – Objekti omadus
söömine – Inimene.soo(Object Toit kartul); – Objekti meetod
Destructor = inimene sureb ära
Seega ei ole ka objektorjenteeritus midagi uut!
Üks väga oluline laul – Sealed whit a kiss by Jason Donovan
wget – recursively download all files from certain directory listed by apache
wget -r -np -nH –cut-dirs=3 -R index.html http://hostname/aaa/bbb/ccc/ddd/
R ja Hüpergeomeetriline jaotus
Probleem: Meil on 10 palli, millest 4 on valget ja 6 musta. Võetakse juhuslikult kaks palli. Milline on tõenäosus, et võetud pallide hulgas ei ole ühtegi valget palli, on üks valge pall ja mõlemad pallid on valged?
R-ga saab seda lahendada alljärgnevalt.
R> dhyper(0:2, 4, 6, 2)
Vastus:
R> 0.3333333 0.5333333 0.1333333
Võimalus, et kumbki pall pole valge on 33%
Võimalus, et üks pall on valge on 53%
Võimalus, et mõlemad pallid on valged on 13%
R ja Binoomjaotus
Olgu meil probleem kus tuleb arvutada korvpalluri vabavisete tõenäosus, kelle vabavisete tabamuste tõenäosus on 90%.
Korvpallur viskab vabaviskeid 2 korda.
R> dbinom(0:2, 2, 0.9)
#0:2 on arvutatavate võimaluste variatsioonid – 0 korda tabab, 1 korda tabab ja 2 korda tabab
# 2 on sooritused ehk mitu korda viskab
# 0.9 on sportlase tabamusprotsent siiani
Vasutseks saame:
R> 0.01 0.18 0.81
Võimalus, et sportlane viskab mõlemad korrad mööda on 0,01 ehk o,1%
Võimalus, et sportlane viskab 1 korra mööda on 0.18 ehk 18 protsenti
Võimalus, et sportlane tabab mõlemad korrad on 0.81 ehk 81%
two simple R examples
Simple knn example
Simple svm example
.htaccess how to allow one IP and deny others
Order deny,allow Deny from all AuthType Basic AuthUserFile /www/.site_htpasswd AuthName "Protected Area" require valid-user Allow from 1.2.3.4 2.3.4.5Satisfy Any