E-etteütlusest võtsin seekord osa õigel päeval oma elukaaslase utsitamisel, kes igal aastal samuti kaasa kirjutab. Muide mul on ka samal päeval sünnipäev. Kindlasti ma uhke oma tulemuse üle ei ole. Pean tunnistama, et sellel aastal oli mul isegi esimest lauset raske meelde jätta. Sõnu, mida ma ei teadnud oli kaks: esseistika ja kvintessentsiks.
Sellise e-etteütluse formaat on pigem väga teretulnud. Kui võrrelda päris klassiruumiga, siis on antud formaadi puhul võimalik teksti edasi-tagasi kerida, mida mina seekord ka ohtralt kasutasin. Puuduseks, mida mina küll ei tunne, on mõned minu vestluspartnerid, kui me oleme antud teemat puudutanud, nimetanud näoilme puudumist. Mingil põhjusel on nad tundnud puudust teksti esitaja näost.
Google tõlkimist saab minu arust matemaatikaülesannete puhul kasutada. Kui võrdleme ilukirjanduslike tekstide tõlkimist, siis esineb suuremaid probleeme. Matemaatika tundub olevat rohkem universaalsem keel. Proovisin lahendada erinevaid tekstülesandeid, mis olid inglise keeles antud ja suuri probleeme ei kohanud. Võimalik, et siinkohal mängis rolli ka asjaolu, et inglise keelsest tekstist, eriti matemaatilisest – kus on ka joonised sees – saame isegi ilma tõlketa peaaegu aru. Siiski minu arvamus ja kogemus on, et on kasutatav matemaatika ülesannete puhul.
Siinkohal näide kirjaliku korrutamise kohta, kus algtekst on inglise keelne ja soovisin saada tõlget eesti keelde.
Eesti keelesüntesaatori algatus on väga positiivne. Olen ise oma töös samuti kokku pidanud puutuma NLP tehnoloogiatega ja tunnetan tehnoloogilisi väljakutseid, mida selline probleem esitab.
Minu, kas just igapäeva, aga üsna palju kasutust leidnud kõnesüntesaator on, juba ka ülal katsetatud, google tõlkemootor. Milline võiks olla lähim eesti keelel. Ma pakun, et keelega, mis oma struktuurilt on eesti keelele sarnane. Näiteks soome keel. Google keskkonnas proovisin tõlkida eesti keelest soome keelde ja kuulasin mõlemaid tekste. Ei olnud üldse paha. Üllatav on see, et minu arust sai google paremini hakkama kui EKI lahendus.
Proovides suhelda Thoght Screen keelebotiga eesti keeles, siis pidas ta mind ilmselt soomlaseks. Keelebote olen mina kohanud eelkõige telekommunikatsiooniettevõtete nn first line support funktsioonina. Covid-19 raames on eestis ka kontaktide läbihelistamisel rakendatud. Üks, pigem huumori valdkonda minev, projekt on https://alkoinfo.ee/et/abot/.
Olen ka ise tööalaselt pidanud mõne lihtsa realiseerima. Antud juhul kasutasin Google ja Facebook API’d. Isegi kui tehnoloogia ei ole täna veel täiesti kohal, siis ma usun, et antud tehnoloogia on tulevik. Näiteks mulle väga meeldiks, kui uudisteportaalid suudavad leida just mind paeluvad lood ja need mulle ette lugeda.
Viimaseks mängisin natukene aliast.
Pean tunnistama, et oli huvitav ajaviide. Teiseks keskkond, mida ma polnud varem kasutanud. Seltskonnas, kus füüsiline alias puudub, tundub hea abimees.
