Teistmoodi IT
Inimene on üks huvitav elajas. Looduses vigastada saanud või mingil muul põhjusel liigikaaslastest kehvema tervisega isend sureb. Inimeste puhul on asjaolu, et üritatakse igal moel kehvemasse olukorda jäänud kaaslasi aidata, kahepidise tulemusega. Ühelt poolt on see positiivne nähtus. See on lihtsalt inimlik, kui kõigile püütakse luua võrdseid võimalusi. Teisalt, kallis lugeja ei tohiks solvuda, aga looduse seisukohalt vaadates on see ohtlik tendents – nõrgemad jäävad elama, paarituvad, saavad järglasi, kes on ka tihti nõrgad. Siin jaguneb probleem veel kaheks: füüsiline ja/või mentaalne puue.
Tänases infoühiskonnas füüsilise puude korral on just IT-alane tulevik mõeldav. Inimene, kes väga ei liigu ja füüsilisele tegevusele kahjuks aega kulutada ei saa, on tihti väga pühendunud oma vähestele väljundkanalitele, milleks tihti üheks põhilisemaks on elektroonilised võimalused.
Minu kokkupuuted IT-projektidega, kus tuleks puuetega inimestega arvestada, on minimaalsed. Olen pidanud arendama teenuseid, mida tarbitakse veebilehitseja kaudu. Antud juhul peavad teatud projektide (enamasti riigiasutuste poolt tellitud) puhul olema täidetud teatud nõuded.
Samas olin ühe huvitavama IT projekti juures väljatöötamisfaasis. Planeeritav ja täna ka osaliselt juba rakendatud süsteem oli nn paanikanupp vanuritele. Vanainimene võis olla kodus kukkunud või mõnel muul moel sattunud olukorda, kus ta vajab abi. Siis on hea, kui on lahendus käepärast võtta.
Toimis see suure punase nupuna, mis saatis kõnekeskusesse signaali. Signaali omanik oli eelnevalt registreeritud aadressiga. Lihtne, samas mingis olukorras vajalik lahendus.
Meie vananevas ühiskonnamudelis muutuvad tehnilised abivahendid ilmselt tulevikus veel populaarsemaks. Kui hea see ühiskonna tervisele evolutsiooni mõõdupuul on seda meie ilmselt teada ei saa.
Vool (I) versus pinge (U)
I=U/R
U=I*R
P=U*I = (I*I)*R
kus I on vool, U on pinge ja R on takistus
Lisame siia veel P = U x I
Takisti valimine:
Takistil on veel üks lisasuurus: maksimaalne hajuvõimsus. Siin toome sisse paar valemit. Ohmi seadus väidab, et ahelas kulgev vool sõltub ahela takistusest ja sellele rakendatud pingest: I = U/R. Ehk kui ühendame üheoomise takisti 9-voldise (tähis V) patareiga, voolab läbi takisti 9/1= 9 amprit (A). Takistil eraldub (ikka soojusena) võimsus P = U x I = 9 x 9 = 81 vatti (W). Päris suur number. Võrdluseks: auto stopptule pirni võimsus on 21 W. Enamik takisteid säärast mahvi ei k
Häkkerid
Ilmselt olen väga ebaoriginaalne, kui valin oma näidis IT-projektiks, mis kannab endas häkkerlikku mõtteviisi, linuxi kerneli (http://www.kernel.org/). Tegu on projektiga, mille ümber on tänaseks koondunud suuremaid ja väiksemaid vabavaralisi Unixi laadseid operatsioonisüsteeme. Väga ehedalt kantakse edasi mõtet, et hea ja toimiv asi ei pea olema suure raha eest, kui ise natukene pingutada ja klotsidest omale vajalik keskkond kokku viitsida panna.
Kui ei viitsi päris LFS projekti ise läbi teha, siis on saadaval väga erinevaid linuxi kernelil baseeruvaid operatsioonisüsteeme (CentOS, Fedora, Debian jne), mida võib samuti tasuta oma vajaduste rahuldamiseks kasutada.
Kõik need head projektid, mida eespool maininud olen, peaks katma laias laastus ühe keskmise infosüsteemi pakkumise jaoks vajaliku platformi.
Ja siinkohal peaks sügava kummarduse tegema just häkkerikultuuri viljelejatele, kes on leidnud oma andele nii mõistliku väljundi. Me ei kujutaks ette IT-maailma täna ilma linuxi kernelile baseeruvate operatsioonisüsteemideta. Lisaks avatud kood ja võimalus ise osaleda kerneli ja kernelit kasutavate operatsioonisüsteemide arendamisel.
Häkkerikultuuri seisukohast võttes on eelmainitud projektid väga olulisel kohal. Nad koondavad inimesi erinevast rassist, – maailmaosadest, – vanusest ja kultuuridest üheks suureks meeskonnaks, kes annab oma jätkuva panuse linuxi kerneli testimisel ja arendamisel. Lisaks seob see inimesi ka sotsiaalselt.
Suur hulk tegelasi, kes IRL ehk ei tunne ennast kõige kindlamalt, on sellises mudelis, mis arendab linuxi kernelit, väga omal kohal. Nad leiavad rakendust, nende tulemust hinnatakse ja nad leiavad seeläbi mõttekaaslasi ja ka tihti partneri oma kõrvale pereelus.
Ja ka majanduslikult on linuxi kernel koos tema ümber olevate operatsioonisüsteemidega ja seal peal toimivate teenustega korralik konkurent kommerts operatsioonisüsteemidele, mis omakorda peegeldab häkkerite mõtteviisi – tarkvara peab olema vaba ja kõigile arendatav.
Omal ajal võis arvata, et selline skeem, kus kõik arendavad, ei vii pikas perspektiivis edasi. Tänaseks on leidnud kinnitust, et selline arendusviis toimib kenasti. Vabavaral baseeruvad tarkvarad ja serverid on väga laialt levinud ja populaarsed. Võime siinkohal näiteks tuua Apache HTTP Server projekti.
Hiljuti sai linuxi kernel 20 aasta vanuseks. Siinkohal suur kummardus Linus Torvaldile ja pikka iga linuxi kernelile!
Tsensuur, privaatsus ja Internet
Härra Mark Andrejevic väidab, et tegevus internetis jätab kasutajast jälje. Loomulikult jätab. Selleks ei pea olema nii haritud mees, kui seda on M. Andrejevic. Ma ei ole veel jõudnud selgusele, mis see digitaalne jälg rohkem väärt on, kui muu jälg oma tegevusest, mida inimene maailma jätab? Arusaadav, et digitaalseid andmeid saab mõnusalt analüüsida ja sealt masinatega teha järeldusi.
Suurem osa arenenud riikide kodanikest on juba tehnoloogia orjad. Igapäevaselt jätame interneti sisse märkamatult jälgi, mida me ise ka ei aima. Samu jälgi jäi maha ka sajandeid tagasi. Paar sajandit tagasi, üritades trükimasinal moodustada väljapressimiseks kirja, võis asjalik juurdleja leida trükimasina, millega me seda kirja tegime, sest antud trükimasin tegi K tähte just omamoodi. Täna võib viia reaalse inimese ja anonüümse kokku näiteks tema kirjutamisstiili, kirjavigade, lauseehituse ja teatud sõnade kasutust analüüsides. Sama asi, mis trükimasina puhul. Kui nüüd keegi pani 1 ja 1 kokku, kas me oleme siis jube kurjad, et minu anonüümne identiteet viidi kokku reaalse nimega?
Ma tunnen tõsiselt kaasa ametitele, kes andmekaitsega peavad tegelema. Tundub, et täna ei peaks niivõrd keskenduma, mitte andmekogujate, kui hoopis andmete tekitajate jälgimisele. See vaene ametkond ei jõua meid rumalaid kasutajaid aidata olukorras, kus digitehnika tuleb sellise kiirusega peale, tehnoloogiaga, mis andmeid niimoodi liigutab, et me isegi ei tea, kuhu meie pildid ja failid jõuavad.
Keegi meist ei kurda eriti kui tehnoloogia kenasti toimib. Ise lülitame oma telefonides asukohatuvastamise sisse ja karjume igal võimalikul moel, kus me oleme. Ja kui siis keegi julgeb piiksatada, et ma tean, et sa olid see hetk seal, siis on meil kohe häda, et meid jälgitakse jne 🙂
Ma tean, et kõlab äärmuslikult, samas peab olema ka selliseid andmeid, jube lihtne oleks, kui sõnastaks kogu probleemi nii, et mida sa interneti sisse paned, see on ka avalikult kasutatav ja hiljem viriseda ei või. Võime võtta näite jälle reaalsest elust. Kui ma kõnnin tänaval (avalik ruum) ja keegi teeb majast pilti, mille taustal ma olen juhuslikult ja paneb mingisse uudisesse, siis ei tohik mingit kobinat olla, et ma seal pildil olen. Aga aina enam ja enam kohtame juhtumeid, kui ka sellistest olukordadest tuleb kisa. No kuidas sa nii elad 🙂
Vaene Googel üritas kaardistada meil siin mõnda piirkonda. Jube, mis toimuma hakkas. Riiklikul tasandil hakati kohe uurima, kas see on OK või mitte. Samas jube hea on googlet kasutada küll. Keegi ei kurda 🙂
Kokkuvõtteks arvan mina, et ise me jätame neid jälgi. No ei pea seda Tallinna ühistranspordi isikustatud kaarti ostma, kui nii häda on oma andmete pärast. Jube mõelda tegelikult, kusagil andmebaasis on ju meie nimi ja isikukood ka olemas ja keegi võib teha : ldapsearch -x -h ldap.sk.ee -b c=EE “(serialNumber=37303140314)” õudne milline jälg 🙂
Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest
Viimased 30 aastat on e-suhtlus olnud meie igapäevaelu üks lahutamatuid osasid. Kellel vähem, kellel rohkem, mingil määral puutub arenenud IT-ühiskonnas sellega kokku pea igaüks.
Antud kirjatüki eesmärk on tuua Virginia Shea 10 käsust üks näide, mis seostub minu IT-kogemusega. Ma teen seda, samas tahan toonitada, et minu arvates võiks teema taandada tänaseks, kus virtuaalmaailma ja reaalsuse piir on palju õhem, kui ta oli ajal, mil need 10 käsku maha sai kirjutatud, reeglitele, mis kehtivad reaalses maailmas.
Minu tõlgendus:
- Ole inimene. – No seda võiks ka reaalelus.
- Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus. – Kogu 10 käsku saaks taandada antud käsule.
- Tea, kus sa oled. – Väga kenasti reaalses maailmas rakendatav reegel.
- Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Sama kehtib ka reaalelus. Tänaseks on aeg tähtsam, kui võrguühendus.
- Näe võrgus hea välja. Reaalselt võiks ju ka. Ma ei pea silmas ainult füüsilist poolt.
- Jaga oma teadmisi. Antud käsk on pigem vabavara maailma kuuluv. Mina olen isiklikult seisukohal, et osad teadmised võiks mugavalt siiski tagada teadmiste omanikule mugava sissetuleku. Kisub sinna patenditeemasse.
- Aita piirata sõimusõdu. – See punkt on ehk väga virtuaalsuhtluse maailma kuuluv ka täna.
- Austa teiste inimeste privaatsust. – Samuti võiks kehtida reaalses maailmas
- Ära kuritarvita oma võimu. – Antud käsk on sama oluline reaalses maailmas, kui ta on virtuaalmaailmas.
- Andesta teistele nende eksimused. – Isegi kristlased soovitavad seda
Tänaseks on sirgunud mitu põlvkonda, kes on kasvanud koos internetiga ja e-suhtlus on nende igapäevatoiming. Tulenevalt sellest on uutele põlvkondadele reeglid, mis ülal on toodud, enesestmõistetavad. Teisest küljest jälle, kui reaalsus ja virtuaalsus aina lähenevad, siis oleme me täna tunnistajateks olukordadele, kus virtuaalmaailma abil tehakse toiminguid, millede kolimist reaalmaailmast mujale ei pidanud 50 aastat tagasi suurem osa võimatuks. Ei ole tavatu, kui e-kanalit kasutatakse abieluettepaneku tegemiseks, samas ka lahutusotsuse kohale toimetamiseks.
Samas, punktid ei tule ju niisama, seega tagasi teemasse. Valiksin ülaltoodud listist käsu number 8 (Austa teiste inimeste privaatsust).
Olles aastaid olnud paljude serverite haldaja (samuti ka täna), on mul reaalne ligipääs infole, mis ei ole minu jaoks mõeldud. Samuti olen pidanud päris palju tegelema keskkonnaga, kus inimesed soetavad virtuaalkeskkonnas tutvust.
Pean tunnistama, et ma olen leidnud ennast mõtlemast, et kui huvitav oleks tuhnida teise inimeste privaatinfos. Toonitan, et sellised mõtted liikusid minu peas, minu IT-alase elu alguses, kus mul ei olnud isegi internetiühendust.
Hiljem tuli töö ja sellega seoses ka arusaam, et mingile infole on ligipääs nii lihtne, et seda infot tuleb austada – see on lihtsalt eetika küsimus, seda võimu mitte kuritarvitada. Või tõesti, ehk on asi selles, et kui midagi on liiga lihtne, siis pole see ka huvitav. Mine tea 🙂
Kokkuvõtteks võiks tõdeda, et tänaseks on reaal- ja virtuaalmaailma vaheline lõhe palju väiksem, kui ajal, mil ülaltoodud reeglid kirjutati. Ja analüüsides neid reegleid, leiad mina, et ka päriselus kehtivad reeglid sobivad virtuaalmaailmasse ja vastupidi.
Vahele jäämine
Üks päev istusin kodus. Väitsin Krissule, et jube kiire ja üks tööasi on vaja teha, kuna Krissu tahtis mind pambuga välja ajada. No ta siis läks ise.
Kuna tööasja teha lõpuks ei saanud (ausalt minust mitteolenevatele põhjustel), siis vaatasin mõningaid matemaatilisi probleeme, mis mind vaevasid.
Olin nii süvenenud, et ei märganud, kui Krissu koju tuli. Jube piinlik oli, kõik matemaatika oli toas laiali.
Funktsiooni tuletis, logaritmilise diferentseerimise näide
<Vanade lugude meelespea
- Tears on my billow
- Oh my boy
- Bobby Darin – Dream lover
- No Milk TOday
- What a wonderful world
- Sealed whit a kiss
- Dell Shannon – Runaway
- Dinah Shore – Sweet violets
- Ferrante & teacher – Chariots of fire
- Carol Channing – Hello, Dolly
- Mel Torme – Blue Moon
- Tony Pennett – Stranger in paradise
- The Pletters – Only you
- Pat Boone – Speedy Gonzales
- The Kingston trio – Here have all the flowers gone
- Little Peggy – I Will Follow Him
- Elvis – Cant Help Falling in Love
- Searchers – Needles and Pins
- Moody Blues The – Night in white Satin
- Ike Tina Turner – River Deep – Montain High
- The Chordettes – Mister Sandman
- Jammie Rodgers – Kisses Sweeter Then Wine
- The Chordettes – Mister Sandman
- Jammie Rodgers – Kisses Sweeter Then Wine
- Scotch – Disco Band
- Frankie Laine – Rawhide
IT proff
Kui peaks IT professionaali kirjeldama, jätaksin mina aastal 2012 IT üldse välja. Esiteks on raske leida valdkonda, kus IT ei ole oluline. Teiseks professionaal on üldisemas mõttes oma ala meister. Minu arust ei mängi määravat rolli, kas proff tegutseb IT alal või on näiteks agronoom – mõlemal juhul iseloomustavad neid ühised omadused.
Täna (aastal 2012) toimuvad IT alal, samuti ka paljudes teistes tööstusharudes, väga kiired protsessid. Kui me 10 aastat tagasi ostsime telefoni, siis jätkus temast julgelt mitmeks aastaks. Täna on telefonimaailmas uus mudel maksimaalselt 6 kuuga turul. Sarnane kiirus on ka teistes elektroonikavaldkondades. Kogu sellist kiiret tootearendust peab IT toetama. Sellest tulenevalt inimesed, keda me IT valdkonnas professionaalseteks saaksime kutsuda, peaksid olema väga paindlikud kohandujad ja kiired õppijad.
Mulle tundub, et tänases IT maailmas, kus mina ei suuda otseselt määratleda selle maailma piire, peab IT professionaal keskenduma mingile kitsamale valdkonnale. Sarnase näite võib tuua tervishoiu valdkonnast, kus me mingi ala arste peame oma ala asjatundjateks. Kindlasti oleksime päris ärevad, kui hambaarst hakkaks meil pimesoolt välja lõikama. Sama kehtib minuarust ka teistes valdkondades.
Üks tunnus, mida mina enda juures oluliseks pean (mina pole kindlasti IT proff) on tunne, kui ma näiteks kuu aja jooksul ei ole midagi uut õppinud, siis on see tagasiminek. Tahan siinkohal rõhutada, et pidev areng on oluline. Kui koolist tuleb täna IT haridusega noor, siis on ta väärtuslik ressurss IT tööturul. Nüüd on tema teha, kas ta liigub progressiga kaasa või teeb maksimaalselt 5 aastat seda, mida koolis õppetati. Kui areng puudub võib juhtuda, et tänavalt tulnud ambitsioonikas ja arenemisvõimeline indiviid on temast professionaalsem. Kool on väga väärtuslik stardipakk, aga siiski oma distants tuleb ka võidu joosta.
Natukene teise nurga alt võiks asja uurida hoopis nii, kui palju keegi oma teadmistega teenib. Kui moodustada sissetulekust, mis saadakse oma vastava ala teadmisi rakendades, pingerida, siis kindlasti on see oma moodi indikaator professionaalsuse skaalal.
See on vist minu nõrkus, aga minu silmis on inimene eriti professionaalne, kui ta suudab oma ala arvamusliider olla. See tähendab erinevaid artikleid, lausa raamatuid, mis antud ala ja tema vaatenurka kirjeldavad.
Üks oluline omadus minu silmis on asjaolu, et proff naudib oma tööd niivõrd, et ta oleks nõus täpselt sama asja tegema ka siis, kui maailmas raha mõte puuduks. See läheb küll vastuollu ülaltoodud palga näitega, aga olen kindel, et lugeja saab aru, mida ma siinkohal silmas pean.
Kokkuvõtteks võiks ütelda, et IT professionaal on nagu iga teine oma ala meister suvalisel ajaloo hetkel.